Rehabilitatsioonitöö põhimõtted


OÜ Corrigo missiooniks on kvaliteetsete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine. 

OÜ Corrigo rehabilitatsiooniteenuse peamiseks eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. 

Oma eesmärkide saavutamiseks lähtume põhiväärtustest:
  • Innovatiivsus - me väärtustame innovatiivseid lahendusi ja oleme pidevalt avatud arengule. Samuti täiustame pidevalt oma juhtimissüsteemi.
  • Professionaalsus - usume oma töötajate võimetesse ja oskustesse. Täidame kõiki seadusandlusest ja regulatiivsetest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, samuti kliendile antud lubadusi. Kohandame ja rakendame maailmas tunnustatud meetodeid ja praktikaid.
  • Positiivsus - oleme hoolivad oma klientide suhtes ja tagame Teile positiivse keskkonna.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel järgime järgmisi põhimõtteid – kaasamine, osalemine, normaliseerimine, jõustamine, iseseisvus ja hoolivus. 

Kaasamine on rehabilitatsiooni tuum. Üks rehabilitatsiooni võti ja võimalus on kliendi sotsiaalsete rollide taastamine. Meie jaoks tähendab kliendi kaasamine igapäevast suhtlemist kliendiga ning tema lähikondlastega kliendi sõltumatuse toetamiseks ja võimalikuks tööle naasmiseks. Klient tunneb end igapäevase partnerina, mitte rehabilitatsiooniprotsessi passiivse osana. Oma töös püüame me vähendada piiranguid, mille tagajärjel saaks klient tunda suuremat vabadust ja kompetentsi. 

Osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Meie eristame nelja tüüpi osalemist (Van der Kley järgi): kaasteadlikkus, kaasamõtlemine, kaasarääkimine, kaasotsustamine. Osalemise printsiibid on: sõnaõigus, ühisotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia. 
 
Normaliseerimine tähendab seda, et rehabilitatsioon peaks aitama kliendil täita võimalikult palju sotsiaalseid rolle. Normaalne tähendab seda, et ühiskond lubab kliendil täielikult osaleda ühiskondlikus elus, olenemata piirangutest või vaegustest, mis tal olla võivad. Ühiskondlikud eluvaldkonnad on elamine, töötamine, õppimine ja suhtlemine. 
 
Jõustamine on protsess, milles julgustatakse ja suunatakse sotsiaalselt tõrjutud, allasurutud või stigmatiseeritud inimesi järjepidevalt arendama uusi oskusi ja edasi arendama olemasolevaid, et suurendada nende osalemist ühiskonna väärtuslike liikmetena - teenuse vajalikkusest nõustamine, julgustamine, toetamine, motiveerimine, kaasamine, informeerimine. Jõustamise eesmärk on aidata inimestel saavutada kontrolli oma elu üle, märgata ja tunnustada inimeste püüdlusi, võimalusi, andeid, võimeid, kompetentsi, elus edasiviivaid väärtusi ja tulevikuplaane ning anda inimestele võimalus proovida korraldada ise oma elu. 
 
Lähtume 15 jõustamise põhielemendist (Judi Chamberline):
  1. Võime ise tähtsaid otsuseid vastu võtta.
  2. Juurdepääs informatsioonile ja vahenditele.
  3. Reaalse valiku olemasolu.
  4. Iseenda, oma soovide ja väljavaadete eest seismise võime.
  5. Uue lootuse olemasolu.
  6. Iseenda elule tähelepanu pööramine - oma võimete taasavastamine.
  7. Viha väljendamise ja sellega toimetuleku võime.
  8. Jõu olemasolu.
  9. Oma õiguste tundmine ja nende eest seismine.
  10. Võime ise muudatusi teha - kontrolli saavutamine oma elu üle.
  11. Enda jaoks vajalikena tunduvate oskuste õppimine.
  12. Eelarvamuste muutmine.
  13. Maailma astumine.
  14. Arengu ja muutumise jätkumine.
  15. Endast positiivse imago loomine.
 
Rehabilitatsiooni juhtmõtteks on iseseisvuse printsiip. Selle suunas tuleb rehabilitatsiooniprotsessi käigus pikkamööda töötada, tõstes kliendi kompetentsi samm sammu haaval.


Rehabilitatsiooni teenust pakkuva asutuse meeskonnaliikme eetika

Eetilise ja professionaalse käitumise normidest kinnipidamine on olulise tähtsusega kõikide suhtes, kelle töö puudutab rehabilitatsiooni valdkonda. See on vajalik nii klientide heaoluks kui ka kogu kutseala reputatsiooni hoidmiseks. Tõlgendus sellest, mida professionaalne pädevus kindlaks määrab, võib aja jooksul muutuda ja tuleneda iga konkreetse olukorra asjaoludest.

Rehabilitatsioonispetsialisti eetilised väärtused:

1. Väärikus – kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Rehabilitatsioonispetsialist on salliv inimeste erisuste, teiste kultuuride ning tavade suhtes. Ta austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt.

2. Ausus – on eelduseks usaldusele, seepärast peab rehabilitatsioonispetsialist sõna ja vastutab oma sõnade eest. Hoiab temale usaldatud saladusi. Ta toetab ja motiveerib arukust ning tunnustab mõõdukust ja tasakaalu.

3. Õiglus – tähendab võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise vältimist. Hinnangute andmisel on rehabilitatsioonispetsialist objektiivne ja erapooletu.

4. Iseseisvus – rehabilitatsioonispetsialistil on õigus veendumustele ja väärtushinnangutele. Oma ametis on õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus seadusega või tema veendumustega. Rehabilitatsiooni protsessis on rehabilitatsioonispetsialistil õigus otsustada ja vastutada rehabilitatsiooniprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks.

Rehabilitatsioonispetsialisti isiklik vastutus

1. Igal rehabilitatsioonispetsialistil peab olema vastav erialane kvalifikatsioon.
2. Rehabilitatsioonispetsialist peab pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja hoidma end kursis teaduse ja tehnika saavutustega, et pakkuda klientidele parimat
kättesaadavat teenust.
3. Rehabilitatsioonispetsialist peab säilitama ja edendama oma füüsilist ja vaimset tervist ning hoiduma tegevustest, mis võivad kahandada tema võimet osutada oma oskustele vastavat abi.
4. Rehabilitatsioonispetsialist peab võimaldama oma kliendile parimat võimalikku abi oma pädevuse piires. Vajaduse korral tuleb klient suunata teise spetsialisti juurde.

Vastutus klientide ees

1. Rehabilitatsioonispetsialisti esmaseks vastutuseks on tema klientide heaolu.
2. Rehabilitatsioonispetsialist ei tohi laskuda oma klientidega suhetesse, mis võivad katkestada teenuse osutamise.
3. Rehabilitatsioonispetsialist peab oskama hinnata oma töö potentsiaalset efektiivsust ning lõpetama teenuse osutamise, kui on selge, et klient sellest kasu ei saa.
4. Töötasu on kehtestatud erialaste normidega, millega kaitstakse nii kliendi kui eriala huve. Töötasu suhtes tuleb kokku leppida enne teenuse osutamise algust.
5. Üliõpilased ja praktikandid võivad teenust läbi viia ainult juhul, kui nad on saanud vastava ettevalmistuse. Järelevalvet teostab ja teraapia eest vastutab rehabilitatsioonispetsialist ise. Kui rehabilitatsioonispetsialist lubab üliõpilasel või praktikandil õppe eesmärgil kliendiga järelvalve all töötada, siis tuleb sellest teavitada nii klienti kui tema lähedasi, kellel on õigus sellest keelduda.

Konfidentsiaalsus

1. Rehabilitatsioonispetsialisti kohuseks on hoida kutsesaladust, sealhulgas informatsiooni, mida ta on saanud administratiivse või töövälise tegevuse käigus. Kutsesaladuse hoidmise nõude ei kehti järgmistel juhtudel:
• kui klient on andnud info jagamiseks kirjaliku nõusoleku
• kui on vajalik lähedase / sugulase teavitamine kliendi enda huvides
• kui on andmed alaealise väärkohtlemise kohta.

2. Rehabilitatsioonispetsialistil peab iga kliendi kohta olema dokument, mis sisaldab talle osutatud erialaseid teenuseid. Selle dokumendi sisu peab olema konfidentsiaalne.

Vastutus kolleegide ees

1. Rehabilitatsioonispetsialist ei tohi halvustada oma kolleegi ja tema kutsealast tegevust.
2. Kui kliendile osutab korraga teenust kaks rehabilitatsioonispetsialisti, peavad spetsialistid omavahel konsulteerima.

Vastutus ühiskonna ees

1. Rehabilitatsioonispetsialistide kutseliidud peavad püüdma arendada ja hoida teenuste paremat korraldust.
2. Rehabilitatsioonispetsialist ei tohi propageerida teraapilisi protseduure, mis pole veel leidnud küllaldast teaduslikku toetust.

Eetilised nõuded uuringute läbiviimiseks

1. Klient või tema lähedased peavad andma uuringuteks oma nõusoleku.
2. Rehabilitatsioonispetsialist ei tohi rikkuda kliendi õigust konfidentsiaalsusele.
3. Meditsiinilise dokumentatsiooni kasutamisel peab olema eelnevalt nii dokumendi koostanud isiku kui patsiendi nõusolek.