Uimastite ennetusalane nõustamisteenus

Nõustamisteenus koosneb kahest komponendist: nõustamisteenus (psühholoogi vastuvõtt

kindlatel päevadel ja kellaaegadel) ning interaktiivsed kooltused alaealistele, lapsevanematele.

Sihtgrupp:

Alaealised vanuses 9-16 aastat, nende lastevanemad, alaealistega töötavad spetsialistid.

1. Riskigrupi noored:

• Riskigrupiks peetakse neid alaealisi ja noori, kes ei täida koolikohustust, kelle elus on toimunud  pöördelisi  muudatusi  (elukoha,  kooli  vahetus)  või    läbi  elanud  vanemate lahutuse/kaotuse.
• Hoolekandeasutustes elavad alaealised ja noored.
• Alaealised õigusrikkujad.
• Sõltuvusaineid kasutavate vanemate lapsed.
• Psüühika- ja käitumishäiretega ja õpiraskusrega alaealised ja noored.

2. Tavanoored 

Uimastite tarvitamist soodustatavateks riskifaktoriteks on:

1. Individuaalsed  tunnused:  temperamendi  omapära,  elamustejanuline  ja  enesehävituslik käitumine,  impulsiivsus,  madal  enesehinnang,  stress,  emotsionaalse  eneseregulatsiooni puudulikkus,  puudulikud  sotsiaalsed  oskused,  käitumishäired  varases  eas,  tajutavad  ja pöördelised   elumuutused,   respekti   puudumine   institutsioonide   ja   seaduste   suhtes, kohaliku kultuuriga kohanematus.
2. Perega   seotud   faktorid:   Sõltuvusaineid   tarvitavad   lapsevanemad,   millest   tuleneb vanemate salliv suhtumine uimastitarbimisse, vanemate lahutus, vanematepoolne üle- või alahoolitsus, nõrk emotsionaalne seotus, turvatunde puudumine laste ja vanemate vahel, raske majanduslik olukord.
3. Kooliga seotud faktorid: madalad akadeemilised saavutused ja/või õpiraskuste olemasolu, kooliüritustel  mitteosalemine,  nõrk  tervisekasvatusalane  tegevus  koolis,  vanemate  nõrk seotus kooliga.
4. Sõpradega  seotud  faktorid:  uudishimu,  soov  kuuluda  gruppi,  mässumeelsus,  võimalus rikkuda igapäevareegleid, tõrjutus eakaaslaste poolt, suhtlemine isikutega, kes tarvitavad uimasteid.

Nõustamisteenus

Tegevused on suunatud riskigruppide noortele – alaealistele õigusrikkujatele (suunatud alaealiste komisjoni kaudu), koolikohust mittetäitvatele (suunatud sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogi kaudu)  ja  asenduskodudes  elavate  noortele,  kuid  teenus  ei  välista  ka  otseselt  riskigruppi mittekuuluvaid noori.

Nõustamise  eesmärk  on  tuvastada  käitumis-  või  psühholoogiliste  probleemidega  alaealised,  et ennetada  uimastite  katsetamist  ning  uimastite  kuritarvitamise  teele  pöördumist;  sealhulgas teadvustada   noori   uimastite   tarvitamisega   seotud   mõjudest;   nõustada   uimastitest   tingitud probleemide korral ning vajadusel suunata noori teiste erialaspetsialistide juurde.

Noortega suhtlemine.  Julgustamaks  noorte  tulemist  nõustamiskeskusesse,  toimub  nõustamine privaatses   keskkonnas,   vastuvõtuks   on   võimalik   broneerida   konkreetne   aeg.   Ruum   on kohandatud    nõustamiseks:    rõõmsad    ja    soojad    toonid,    valgusküllane,    helikindel    uks, minimalistlikult   sisustatud   spetsialisti   töökoht,   hubased   kliendi   tugitoolid,   kättesaadavad erinevad  infomaterjalid.  Ruumis  ei  ole  sidevahendeid  ning  väljaspoolt  on  uks  avatav  ainult läbipääsukaardiga. Hoone asub kesklinna läheduses ning on kasutusel erinevate sotsiaalteenuste  ja tervishoiuteenuste osutamiseks.

Teavitamine. Spetsialistide vastuvõtu kohta on info kõikidele nähtaval kohal fuajees infotahvlil. Infot  saab  registratuurist,  majajuhi  ja  veebilehe  kaudu.  Teade  vastuvõttude  kohta  on  saadetud koolidele, asenduskodudele ja  piirkonna alaeliste  komisjonidele (Narva,  Ida  Virumaa ja Lääne Virumaa). Vastuvõtuaegadel on võimalik kohale tulla ette teatamata, puudub eelistatav järjekord, kasutatakse printsiipi “elav järjekord”. Ooteruumis on välja pandud vastav infomaterial.

Vastuvõtuajad:

Vastuvõtt on planeeritud kaks korda nädalas, noortele lihtsamaks meelde jätmiseks.

Teisipäev kl 13 - 18 ja Neljapäev kl 13 – 18.

Vastuvõttu teostavad OÜ Corrigos töötavad psühholoogid (liikuva graafiku alusel: V.Korobka, M.Gurjakova, K.Mänd, K.Kalda).

Nõustamine sisu:

·        Inimeste vahelised suhted ja suhete loomine.

·        Elus toimunud oluliste muudatuste väljaselgitamine, probleemi tuvastamine.

·        Nõustamine, harimine ja informeerimine – hõlmab kõiki uimasteid ja tarvitamise vorme. Harimine   tähendab   teadlikkuse   tõstmist   uimastite   kahjulikkusest   organimisle   ja ühiskonnale.   Informeerimine   hõlmab   erinevate   infomaterjalide   jagamist   ja   teabe edastamist teenuste kohta.

·        Vajalike  sekkumiste  ja  teenuste  osas  nõustamine, lahenduste/võimaluste/spetsialistide

·        leidmine, teraapia/ravivõimaluste soovitamine, varajane sekkumine.

·        Reegel: iga nooruki kohta on läbiviidud hindamine ja nõustamine toimub lähtuvalt tema individuaalsetest vajadustest. Kasutatakse holistilist lähenemisviisi.

Interaktiivsed koolitused

Toimuvad erinevad koolitused:

1.      koolides kooliõpilastele;

2.      nõustamiskeskuses riskigruppidele;

3.      riskigruppi kuuluvate laste vanematele ja vajadusel koolipersonalile.

Koolituste sisu hõlmab järgnevaid teemasid:

·        uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju ja tagajärjed tervisele;

·        uimastite mõjust alaealisele, lähedastele, kogukonnale, ühiskonnale;

·        moraalsed,  sotsiaalsed,  emotsionaalsed  ja  poliitilised  normid  ja  teemad,  mis  on  seotud uimastitega;

·        kust leida infot, saada abi ja nõu;

·        seadused ja karistused uimastite kasutamise, omamise ja müümise eest.

Lisaks välja töötatud koolituse teemadele lisanduvad  järgmised alateemad:

• kuidas  hinnata,  vältida  ja  tulla  toime  riskidega  ning  vähendada  võimalikke  kahjusid alaealistele ja noortele;
• perekonnaga,  lähedastega,  sõpradega,  koolikaaslastega,  pedagoogidega  suhtlemise  hea tava ning põhimõtted;
• kuidas seista vastu uimasteid pakkuvate eakaaslaste survele;
• probleemilahendus- ja toimetulekuoskused alaealistele, noortele ja lastevanematele;
• eneseteadlikkuse ja enesekindluse arendamine ja kinnistamine;
• kust leida infot, saada abi ja nõu

Koolitusel arutletakse noortega teemadel:

• suhtumine uimastite tarvitamisesse ning tarvitajatesse;
• stereotüübid ja müüdid, mis kehtivad uimastite tarvitajate ja tarbimise kohta;
• meedia (internet, kino, ajakirjandus) ja sotsiaalse keskkonna mõjud, mis võivad mõjutada uimastite tarbimist.

Koolitusele eelneb kirjaliku loa saamine lapsevanematelt.

Koolis  läbiviidav  koolitus  toimub  gruppides  (mitte  üle  1  klassi,  maksimaalselt  15 õpilast).

Lektor loob turvalise, kindla ja toetava õhkkonna ning austab õigust konfidentsiaalsusele, millest teavitatakse alaeaealisi, noori, pedagooge ja läbi pedagoogide lapsevanemaid. Koolitusel  käsitletakse  alljärgnevaid  teemasid:  illegaalsed  uimastid,  alkohol,  tubakas, lenduvad lahustid, ravimid. Olenevalt sihtgrupist võib käsitleda teatud teemasid rohkem. Räägitakse  konkreetsetest  anonüümsetest  juhtumitest  ning  saab  küsida  anonüümset tagasisidet. Vaadatakse näitlikku (õppe) filmi, selgitatakse toimuva põhjuseid, vastatakse küsimustele.

Koolituse   läbiviijateks   on   erialast   kõrgharidust   omavad   ning   uimastiennetusalase (täiend)koolituse    läbinud   spetsialistid   (psühholoog,   sotsiaaltöötaja,    poltseitöötaja, tervishoiutöötaja). Lektor ega nõustaja ei mõista hukka ega kohtle põlglikult ja alandavalt uimastitarbijat. Võimalusel luuakse usalduslik ja vaba keskkond.

Planeeritud lektorid: E. Narusing, V.Korobka, L.Uljanova, T.Atmanzina, I.Milovidov.

Tagasiside  ja  analüüs:  koolitustel  osalejate  poolt  täidetakse  enne  ja  pärast  koolitust ankeet üldteadmiste kohta.

Koolituste planeerimine:

• Koolides planeeritakse koolitused läbi viia kaks korda kuus. Osaleb 1 väljaõppe saanud spetsialist. Teavitamine toimub kokkuleppel kooli juhtkonnaga läbi e-kooli, telefoni teel.
• Riskirühmade koolitused on planeeritud läbi viia kaks korda kuus kohapeal (Jaama 34), osaleb üks spetsialistidest ja üks politseitöötaja (narkopolitseist või noorsoopolitseist). Riskirühma   sihtgrupp   leitakse   asenduskodude   teavitamise   ja   suhtemise,   alalealiste komisjonide ja kooli sotsiaalpedagoogide kaudu.
• Riskinoorte vanemate koolitused on planeeritud läbi viia vähemalt üks kord kvartalis.

Teostatud tegevuste oodatavad tulemused:

• Nõustamisteenust on osutatud vähemalt 60 alaealisele;
• Koolituse on läbinud vähemalt 90 alaealist.
• Koolituse on läbinud vähemalt 16 lapsevanemat.