Uimastite ennetusalane nõustamisteenus
Nõustamisteenus koosneb kahest komponendist: nõustamisteenus (psühholoogi vastuvõtt kindlatel päevadel ja kellaaegadel) ning interaktiivsed koolitused alaealistele, lapsevanematele.
Sihtgrupp: Riskigrupi noored vanuses 9-16 aastat, nende vanemad ja alaealistega töötavad spetsialistid.
Riskigrupi noored:
• riskigrupiks peetakse alaealisi ja noori, kes ei täida koolikohustust,
• hoolekandeasutustes elavad alaealised ja noored
• alaealised õigusrikkujad
• sõltuvusaineid kasutavate vanemate lapsed
• psüühika- ja käitumishäiretega ja õpiraskustega alaealised ja noored.
Uimastite tarvitamist soodustatavateks riskifaktoriteks on:
1. Individuaalsed tunnused: temperamendi omapära, elamustejanuline ja enesehävituslik
käitumine, impulsiivsus, madal enesehinnang, stress, emotsionaalse eneseregulatsiooni
puudulikkus, puudulikud sotsiaalsed oskused, käitumishäired varases eas, tajutavad ja
pöördelised elumuutused, respekti puudumine institutsioonide ja seaduste suhtes,
kohaliku kultuuriga kohanematus.
2. Perega seotud faktorid: Sõltuvusaineid tarvitavad lapsevanemad, millest tuleneb
vanemate salliv suhtumine uimastitarbimisse, vanemate lahutus, vanematepoolne üle- või
alahoolitsus, nõrk emotsionaalne seotus, turvatunde puudumine laste ja vanemate vahel,
raske majanduslik olukord.
3. Kooliga seotud faktorid: madalad akadeemilised saavutused ja/või õpiraskuste olemasolu,
kooliüritustel mitteosalemine, nõrk tervisekasvatusalane tegevus koolis, vanemate nõrk
seotus kooliga.
4. Sõpradega seotud faktorid: uudishimu, soov kuuluda gruppi, mässumeelsus, võimalus
rikkuda igapäevareegleid, tõrjutus eakaaslaste poolt, suhtlemine isikutega, kes tarvitavad
uimasteid.
Nõustamisteenus
Nõustamise eesmärk on tuvastada käitumis- või psühholoogiliste probleemidega alaealised, et ennetada uimastite katsetamist ning uimastite kuritarvitamise teele pöördumist; sealhulgas teadvustada noori uimastite tarvitamisega seotud mõjudest; nõustada uimastitest tingitud probleemide korral ning vajadusel suunata noori teiste erialaspetsialistide juurde.
Julgustamaks noorte tulemist nõustamiskeskusesse, toimub nõustamine privaatses keskkonnas, vastuvõtuks on võimalik broneerida individuaalne noorele sobiv aeg.
Vastuvõtuajad:
Teisipäev ja neljapäev kl 13 – 18 (psühholoogid Viktor Korobka, Maret Kalda)
Reede 13 - 18 (psühholoog Kulla Mänd)
Viktor Korobka – individuaalsed nõustamised ja grupitööd
Kulla Mänd – individuaalne nõustamine, grupinõustamine, perenõustamine
Maret Kalda - individuaalne nõustamine, grupinõustamine, perenõustamine
Nõustamine:
Iga nooruki kohta on läbiviidud hindamine ja nõustamine toimub lähtuvalt tema
individuaalsetest vajadustest. Kasutatakse holistilist lähenemisviisi.
Nõustamisteenuse sisu.
• Inimeste vahelised suhted ja suhete loomine: elus toimunud oluliste muudatuste väljaselgitamine, probleemi tuvastamine.
• Harimine ja informeerimine, nõustamine
Harimine - tähendab teadlikkuse tõstmist uimastite kahjulikkusest organismile ja
ühiskonnale.
Informeerimine - erinevate infomaterjalide jagamine ja teabe edastamine teenuste kohta.
Nõustamine - vajalike sekkumiste ja teenuste osas nõustamine, lahenduste/võimaluste/spetsialistide leidmine, teraapia/ravivõimaluste soovitamine, varajane sekkumine.
Interaktiivsed koolitused
Toimuvad erinevad koolitused:
1. koolides kooliõpilastele;
2. nõustamiskeskuses riskigruppidele;
3. riskigruppi kuuluvate laste vanematele (Jaama 34, Jõhvi või koolides) ja vajadusel koolipersonalile.
Koolitusel käsitletakse alljärgnevaid teemasid:
• uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju ja tagajärjed tervisele;
• uimastite mõjust alaealisele, lähedastele, kogukonnale, ühiskonnale;
• moraalsed, sotsiaalsed, emotsionaalsed ja poliitilised normid ja teemad, mis on seotud
uimastitega;
• kust leida infot, saada abi ja nõu;
• seadused ja karistused uimastite kasutamise, omamise ja müümise eest.
illegaalsed uimastid, alkohol, tubakas, lenduvad lahustid, ravimid. Olenevalt sihtgrupist võib käsitleda teatud teemasid rohkem.
Räägitakse konkreetsetest anonüümsetest juhtumitest ning saab küsida anonüümset
tagasisidet. Vaadatakse näitlikku (õppe) filmi, selgitatakse toimuva põhjuseid, vastatakse
küsimustele.
Lisaks välja töötatud koolituse teemadele lisanduvad järgmised alateemad:
• kuidas hinnata, vältida ja tulla toime riskidega ning vähendada võimalikke kahjusid
alaealistele ja noortele;
• perekonnaga, lähedastega, sõpradega, koolikaaslastega, pedagoogidega suhtlemise hea
tava ning põhimõtted;
• kuidas seista vastu uimasteid pakkuvate eakaaslaste survele;
• probleemilahendus- ja toimetulekuoskused alaealistele, noortele ja lastevanematele;
• eneseteadlikkuse ja enesekindluse arendamine ja kinnistamine;
• kust leida infot, saada abi ja nõu
Koolitusel arutletakse noortega teemadel:
• suhtumine uimastite tarvitamisesse ning tarvitajatesse;
• stereotüübid ja müüdid, mis kehtivad uimastite tarvitajate ja tarbimise kohta;
• meedia (internet, kino, ajakirjandus) ja sotsiaalse keskkonna mõjud, mis võivad mõjutada uimastite tarbimist.
Koolitusele eelneb kirjaliku loa saamine lapsevanematelt (koollituse läbiviijad vajavad vajatakse klassijuhataja abi).
Koolis läbiviidav koolitus toimub gruppides (mitte üle 1 klassi, maksimaalselt 15
õpilast).
Koolituse läbiviijateks on erialast kõrgharidust omavad ning uimastiennetusalase
(täiend)koolituse läbinud spetsialistid (psühholoog, sotsiaaltöötaja, politseitöötaja,
tervishoiutöötaja). Lektor ega nõustaja ei mõista hukka ega kohtle põlglikult ja alandavalt
uimastitarbijat. Võimalusel luuakse usalduslik ja vaba keskkond.
Tagasiside ja analüüs: koolitustel osalejate poolt täidetakse enne (soovitame varem läbi viia) ja pärast koolitust ankeet üldteadmiste kohta. Tulemused esitatakse võrdlev analüüsina.
Sihtgrupp: Riskigrupi noored vanuses 9-16 aastat, nende vanemad ja alaealistega töötavad spetsialistid.
Riskigrupi noored:
• riskigrupiks peetakse alaealisi ja noori, kes ei täida koolikohustust,
• hoolekandeasutustes elavad alaealised ja noored
• alaealised õigusrikkujad
• sõltuvusaineid kasutavate vanemate lapsed
• psüühika- ja käitumishäiretega ja õpiraskustega alaealised ja noored.
Uimastite tarvitamist soodustatavateks riskifaktoriteks on:
1. Individuaalsed tunnused: temperamendi omapära, elamustejanuline ja enesehävituslik
käitumine, impulsiivsus, madal enesehinnang, stress, emotsionaalse eneseregulatsiooni
puudulikkus, puudulikud sotsiaalsed oskused, käitumishäired varases eas, tajutavad ja
pöördelised elumuutused, respekti puudumine institutsioonide ja seaduste suhtes,
kohaliku kultuuriga kohanematus.
2. Perega seotud faktorid: Sõltuvusaineid tarvitavad lapsevanemad, millest tuleneb
vanemate salliv suhtumine uimastitarbimisse, vanemate lahutus, vanematepoolne üle- või
alahoolitsus, nõrk emotsionaalne seotus, turvatunde puudumine laste ja vanemate vahel,
raske majanduslik olukord.
3. Kooliga seotud faktorid: madalad akadeemilised saavutused ja/või õpiraskuste olemasolu,
kooliüritustel mitteosalemine, nõrk tervisekasvatusalane tegevus koolis, vanemate nõrk
seotus kooliga.
4. Sõpradega seotud faktorid: uudishimu, soov kuuluda gruppi, mässumeelsus, võimalus
rikkuda igapäevareegleid, tõrjutus eakaaslaste poolt, suhtlemine isikutega, kes tarvitavad
uimasteid.
Nõustamisteenus
Nõustamise eesmärk on tuvastada käitumis- või psühholoogiliste probleemidega alaealised, et ennetada uimastite katsetamist ning uimastite kuritarvitamise teele pöördumist; sealhulgas teadvustada noori uimastite tarvitamisega seotud mõjudest; nõustada uimastitest tingitud probleemide korral ning vajadusel suunata noori teiste erialaspetsialistide juurde.
Julgustamaks noorte tulemist nõustamiskeskusesse, toimub nõustamine privaatses keskkonnas, vastuvõtuks on võimalik broneerida individuaalne noorele sobiv aeg.
Vastuvõtuajad:
Teisipäev ja neljapäev kl 13 – 18 (psühholoogid Viktor Korobka, Maret Kalda)
Reede 13 - 18 (psühholoog Kulla Mänd)
Viktor Korobka – individuaalsed nõustamised ja grupitööd
Kulla Mänd – individuaalne nõustamine, grupinõustamine, perenõustamine
Maret Kalda - individuaalne nõustamine, grupinõustamine, perenõustamine
Nõustamine:
Iga nooruki kohta on läbiviidud hindamine ja nõustamine toimub lähtuvalt tema
individuaalsetest vajadustest. Kasutatakse holistilist lähenemisviisi.
Nõustamisteenuse sisu.
• Inimeste vahelised suhted ja suhete loomine: elus toimunud oluliste muudatuste väljaselgitamine, probleemi tuvastamine.
• Harimine ja informeerimine, nõustamine
Harimine - tähendab teadlikkuse tõstmist uimastite kahjulikkusest organismile ja
ühiskonnale.
Informeerimine - erinevate infomaterjalide jagamine ja teabe edastamine teenuste kohta.
Nõustamine - vajalike sekkumiste ja teenuste osas nõustamine, lahenduste/võimaluste/spetsialistide leidmine, teraapia/ravivõimaluste soovitamine, varajane sekkumine.
Interaktiivsed koolitused
Toimuvad erinevad koolitused:
1. koolides kooliõpilastele;
2. nõustamiskeskuses riskigruppidele;
3. riskigruppi kuuluvate laste vanematele (Jaama 34, Jõhvi või koolides) ja vajadusel koolipersonalile.
Koolitusel käsitletakse alljärgnevaid teemasid:
• uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju ja tagajärjed tervisele;
• uimastite mõjust alaealisele, lähedastele, kogukonnale, ühiskonnale;
• moraalsed, sotsiaalsed, emotsionaalsed ja poliitilised normid ja teemad, mis on seotud
uimastitega;
• kust leida infot, saada abi ja nõu;
• seadused ja karistused uimastite kasutamise, omamise ja müümise eest.
illegaalsed uimastid, alkohol, tubakas, lenduvad lahustid, ravimid. Olenevalt sihtgrupist võib käsitleda teatud teemasid rohkem.
Räägitakse konkreetsetest anonüümsetest juhtumitest ning saab küsida anonüümset
tagasisidet. Vaadatakse näitlikku (õppe) filmi, selgitatakse toimuva põhjuseid, vastatakse
küsimustele.
Lisaks välja töötatud koolituse teemadele lisanduvad järgmised alateemad:
• kuidas hinnata, vältida ja tulla toime riskidega ning vähendada võimalikke kahjusid
alaealistele ja noortele;
• perekonnaga, lähedastega, sõpradega, koolikaaslastega, pedagoogidega suhtlemise hea
tava ning põhimõtted;
• kuidas seista vastu uimasteid pakkuvate eakaaslaste survele;
• probleemilahendus- ja toimetulekuoskused alaealistele, noortele ja lastevanematele;
• eneseteadlikkuse ja enesekindluse arendamine ja kinnistamine;
• kust leida infot, saada abi ja nõu
Koolitusel arutletakse noortega teemadel:
• suhtumine uimastite tarvitamisesse ning tarvitajatesse;
• stereotüübid ja müüdid, mis kehtivad uimastite tarvitajate ja tarbimise kohta;
• meedia (internet, kino, ajakirjandus) ja sotsiaalse keskkonna mõjud, mis võivad mõjutada uimastite tarbimist.
Koolitusele eelneb kirjaliku loa saamine lapsevanematelt (koollituse läbiviijad vajavad vajatakse klassijuhataja abi).
Koolis läbiviidav koolitus toimub gruppides (mitte üle 1 klassi, maksimaalselt 15
õpilast).
Koolituse läbiviijateks on erialast kõrgharidust omavad ning uimastiennetusalase
(täiend)koolituse läbinud spetsialistid (psühholoog, sotsiaaltöötaja, politseitöötaja,
tervishoiutöötaja). Lektor ega nõustaja ei mõista hukka ega kohtle põlglikult ja alandavalt
uimastitarbijat. Võimalusel luuakse usalduslik ja vaba keskkond.
Tagasiside ja analüüs: koolitustel osalejate poolt täidetakse enne (soovitame varem läbi viia) ja pärast koolitust ankeet üldteadmiste kohta. Tulemused esitatakse võrdlev analüüsina.